Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit.
Eesti Lipp
Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.
Eesti Riigivapp
Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil) ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.
Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4. oktoobril 1788.
Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990. aasta 7. augustil. Riigivapi seadus kuulutati välja 3. juulil 2001
Eesti Riigihümn
Eesti Vabariigi hümn MP3 formaadis
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
muusika Fredrik Pacius
sõnad Johann Voldemar Jannsen
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa
Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks.
Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn.
Sümboolikat käsitlevad õigusaktid
Eesti lipu seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/13311721
Riigivapi seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/13312011
-----------------------------------------------------------
Eesti riigipead
Eesti Vabariigi President
- 2006 Toomas Hendrik Ilves
- 2001-2006 Arnold Rüütel
- 1992-2001 Lennart Meri
Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes
- 1990-1992 Heinrich Mark
- 1970-1990 Tõnis Kint
- 1963-1970 Aleksander Warma
- 1945-1963 August Rei
- 1940-1945 Jüri Uluots
Eesti Vabariigi President
- 1938-1940 Konstantin Päts
Eesti Vabariigi riigihoidja
- 1937-1938 Konstantin Päts
Eesti Vabariigi peaminister riigivanema ülesannetes
- 1934-1937 Konstantin Päts
Eesti Vabariigi riigivanem
- 1933-1934 Konstantin Päts
- 1933-1933 Jaan Tõnisson
- 1932-1933 Konstantin Päts
- 1932-1932 Kaarel Eenpalu
- 1932-1932 Jaan Teemant
- 1931-1932 Konstantin Päts
- 1929-1931 Otto (August) Strandman
- 1928-1929 August Rei
- 1927-1928 Jaan Tõnisson
- 1925-1927 Jaan Teemant
- 1924-1925 Jüri Jaakson
- 1924-1924 Friedrich Karl Akel
- 1923-1924 Konstantin Päts
- 1922-1923 Juhan (Johann) Kukk
- 1921-1922 Konstantin Päts
- 1920-1921 Ants Piip
Eesti Vabariigi peaminister
- 1920-1920 Ants Piip
- 1920-1920 Jaan Tõnisson
- 1920-1920 Aadu (Ado) Birk
- 1919-1920 Jaan Tõnisson
- 1919-1919 Otto (August) Strandman
Ajutise Valitsuse peaminister
- 1918-1919 Konstantin Päts
-----------------------------------------------------
Eesti Vabariigi President
Sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis,
Rootsi Kuningriigis
Abikaasa Evelin Ilves
Lapsed: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003)
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953. aastal Rootsi pealinnas
Stockholmis, ta on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis. Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA ühe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad viimase veerandsajandi vältel on kujundanud Toomas Hendrik Ilvest kui inimest ja 21. sajandi Euroopa väikeriigi presidenti.
Eesti Vabariigi presidendi ametihoone asub Kadriorus.
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Kolmapäev, 11 August 2010 11:54
Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik piirud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma".
Nüüd on see aeg käes.
Ennekuulmata rahvaste heitlus on Vene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad. Lääne poolt lähenevad Saksamaa võidukad väed, et Venemaa pärandusest omale osa nõuda ja kõige pealt just Balti mere rannamaid oma alla võtta.
Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, ühemeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enese määramise õiguse peale, tarvilikuks tunnistanud Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda:
EESTIMAA
tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale
ISESEISVAKS DEMOKRATLISEKS VABARIIGIKS.
