Tartu Raekoja plats

Tartu Raekoja plats

Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. See traditsioon põlistus sajandeiks. Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus - raekoda. Praegune hoone on samal kohal juba kolmas.

Tartu raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani.

Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17. sajandil ehitatud Narva raekoda. Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartušš peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil.

Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas - seal, kus 1922. aastast on apteek - paiknes aga vaekoda. Selleks et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- ja külgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad.

Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas.

Aegade jooksul on raekoda üle elanud mitmeid muudatusi. Täiesti on ümber kujundatud alumine korrus. Lisaks apteegile olid siin ajutiselt pangaruumid. Väiksemaid muudatusi on tehtud teisel korrusel. Sellest hoolimata on raekoda põhijoontes säilitanud oma ajaloolise ilme.

Raekoja tornis kõlab iga päev kell 12.00, 18.00 ja 21.00 kellamäng.

                                                                                                                                                           

Mutt

MUTT

Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt (Talpa europaea) on mutlaste sugukonda muti  perekonda kuuluv imetaja.
Mutid elavad ja toituvad oma maa-alustes käikudes. Muti tegutsemist näitavad maapealsed kuhikud – niinimetatud mutimullahunnikud. 

TUNNUSED     

Mutid on evolutsioonilises üleminekus silmade kadumise poole. Nende väga väikestele silmadele langevad tavaliselt karvatutid, ehkki nad suudavad vähesel määral näha. Nende pisitillukeste, mooniseemnesuuruste silmade ees on nahas 0,5–1 mm pikkune pilu; liikuvad silmalaud ja ripsmed puuduvad. Suuremal osal Kaukaasia muttidest on silmad nahaga kaetud. Karpaatidest ja Kaukaasiast on leitud isendeid, kelle üks silm on naha all, teise kohal on pilu.
Muti eluiga võib küündida 7 aastani, ehkki isendid ületavad harva 3 aasta künnise. 
Muti tüvepikkus on 110–160 mm (isasel keskmiselt 143 ja emasel keskmiselt 135 mm), sabapikkus 20–40 mm, tagakäpa pikkus 17–19,5 mm. Kondülobasaalpikkus on 32,5–37 mm. Isend kaalub 65–130 g (isane keskmiselt 85–95 ja emane 70–75 g; sündides kaalub mutipoeg umbes 3,5 g).
Mutil on silinderjas keha ja jalad. Esijäsemed on labidakujulised. Muti karvkatte värvus muutub, tavalisimad on hallikas, kollakas, oranžikas ja valge. 

ELUPAIK   

Mutid asustavad mitmesuguseid elupaiku, näiteks lehtmetsad, heinamaad ja karjamaad. Enamasti ei suuda mutt elada liigniisketes ja happeliste muldadega piirkondades.
Suure osa muti toidust moodustavad vihmaussid, eriti talvel. Suvel sööb mutt ka kahepaikseid, hulkharjasusse, nälkjaid ning mullaputukate valmikuid ja vastseid. Ühekorraga sööb mutt 20–22 g vihmausse.
Mutt suudab ujuda. Seda on näha sellest, et jõgede ääres on avastatud vette avanevaid mutikäike, mis teisel kaldal jätkuvad, aga jõgede all mutikäike pole. Korduvalt on ujuvaid mutte ka nähtud.
Mutt on tige ja seltsimatu, eriti vangipõlves. Täiskasvanud isased murravad nende juurde samasse puuri pandud emaseid ja noorloomi, emased omakorda murravad nendega kokku pandud noorloomi. Mutt sööb mahamurtud liigikaaslased ära, kuid paljud kiskjad ei söö mutte.

Tasuja Lugemiskontroll

1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on:

Vahur – Vahur oli vapper mees ja ta oli Tasuja vanaisa.

Tambet – Tambet oli Tasuja isa.

Metsa Jaanus– Metsa Jaanus oli tambeti poeg.

Oodo – Oodo oli ülbe poiss kellest sai raamatu lõpus Tasuja vaenlane.

Emmi – Emmi oli Tasuja hea sõber.

Rüütel Kuuno – Rüütel Kuuno armsatas Emmit.

Prohvet Pärt – Prohvet Pärt abistas Tasujat võitlema.

Maanus – Maanus oli poiss keda Oodo vihkas.

2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil? 

Vahur sai oma vabaduse nii, et ta päästis piiskopi karu eest.  

3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid!

Need suhted polnud eriti head.

4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? 

Oodo oli raamatu alguses Jaanuse hea  sõber ,kuid lõpus läks ta väga ülbeks. Ta arvas, et ta on hästi tugev mees kes suudab teha kõike, ning temast sai Jaanuse vaenlane.

5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emma suhteid? 

Jaanuse ja Emma suhted olid head. Nad olid head sõbrad.

6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal? 

Ma sain teada ,et talupoegi kasutati ära ja talupoja elu polnud väga hea.

Talupoegade elu oli kurb.

7.Jutusta sündmustest Metsa talus! 

Oodo läks metsa tallu kuna ta teadis  ,et seal on Maanus ning pani selle põlema. 

Maanus jäi aga sinna sisse lõksu.

8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja?

Ma arvan ,et jaanusest sai Tasuja Lodijärve vallutamise käigus. 

9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest. 

Eestlased tapsid kõik kes ette jäid. Kahjuks nad lossi enda valdusesse ei saanud.  

10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu?  

Jutustus lõppes sellega ,et eestlased ikkagi ei saanud maad tagasi kuna vaenlse vägesid oli liiga palju. Tasuja suri oma kodumaa eest võideldes. Ma isegi ei tea miks lool õnneliku lõppu.   

                                                                                        

PiPaRmÜnT

http://et.wikipedia.org/wiki/Piparm%C3%BCnt  

http://www.miksike.ee/docs/referaadid/piparmunt_teelekepler.htm

Eesti Vabariik

Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit.
Eesti Lipp

 
Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.








Eesti Riigivapp



Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil) ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.

Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4. oktoobril 1788.
Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990. aasta 7. augustil. Riigivapi seadus kuulutati välja 3. juulil 2001


Eesti Riigihümn 



Eesti Vabariigi hümn MP3 formaadis


Mu isamaa, mu õnn ja rõõm 

muusika Fredrik Pacius
sõnad Johann Voldemar Jannsen

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa

Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. 
Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn.

Sümboolikat käsitlevad õigusaktid

Eesti lipu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13311721
Riigivapi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13312011    

-----------------------------------------------------------

Eesti riigipead

Eesti Vabariigi President

• 2006 Toomas Hendrik Ilves
• 2001-2006 Arnold Rüütel
• 1992-2001 Lennart Meri

Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes

• 1990-1992 Heinrich Mark
• 1970-1990 Tõnis Kint
• 1963-1970 Aleksander Warma
• 1945-1963 August Rei
• 1940-1945 Jüri Uluots

Eesti Vabariigi President

• 1938-1940 Konstantin Päts

Eesti Vabariigi riigihoidja

• 1937-1938 Konstantin Päts

Eesti Vabariigi peaminister riigivanema ülesannetes

• 1934-1937 Konstantin Päts

Eesti Vabariigi riigivanem

• 1933-1934 Konstantin Päts
• 1933-1933 Jaan Tõnisson
• 1932-1933 Konstantin Päts
• 1932-1932 Kaarel Eenpalu
• 1932-1932 Jaan Teemant
• 1931-1932 Konstantin Päts
• 1929-1931 Otto (August) Strandman
• 1928-1929 August Rei
• 1927-1928 Jaan Tõnisson
• 1925-1927 Jaan Teemant
• 1924-1925 Jüri Jaakson
• 1924-1924 Friedrich Karl Akel
• 1923-1924 Konstantin Päts
• 1922-1923 Juhan (Johann) Kukk
• 1921-1922 Konstantin Päts
• 1920-1921 Ants Piip

Eesti Vabariigi peaminister

• 1920-1920 Ants Piip
• 1920-1920 Jaan Tõnisson
• 1920-1920 Aadu (Ado) Birk
• 1919-1920 Jaan Tõnisson
• 1919-1919 Otto (August) Strandman

Ajutise Valitsuse peaminister

• 1918-1919 Konstantin Päts

-----------------------------------------------------

Eesti Vabariigi President

Sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis,
Rootsi Kuningriigis
Abikaasa Evelin Ilves
Lapsed: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003)

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953. aastal Rootsi pealinnas
Stockholmis, ta on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis. Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA ühe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad viimase veerandsajandi vältel on kujundanud Toomas Hendrik Ilvest kui inimest ja 21. sajandi Euroopa väikeriigi presidenti.

Eesti Vabariigi presidendi ametihoone asub Kadriorus.

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Kolmapäev, 11 August 2010 11:54

Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik piirud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma".

Nüüd on see aeg käes.

Ennekuulmata rahvaste heitlus on Vene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad. Lääne poolt lähenevad Saksamaa võidukad väed, et Venemaa pärandusest omale osa nõuda ja kõige pealt just Balti mere rannamaid oma alla võtta.

Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, ühemeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enese määramise õiguse peale, tarvilikuks tunnistanud Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda:

EESTIMAA

tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale

ISESEISVAKS DEMOKRATLISEKS VABARIIGIKS.